Internet Explorer ei ole toetatud

Hoolekandeteenused.ee veebilehte on võimalik kasutada Google Chrome, Mozilla Firefox, Microsoft Edge või mõne muu moodsa veebilehitsejaga.

Lae alla Chrome Lae alla Firefox

Toetame psüühilise erivajadusega inimesi igapäevase eluga toimetulekul.

Anname Sulle turvalise elukeskkonna, toetava võrgustiku ja tegevustega sisustatud päevad, et saaksid olla rõõmus, õppida ja töötada, tunda ennast vajalikuna ning viia ellu oma unistusi.

Kuidas seletada lapsele psüühilist erivajadust?

Kuidas seletada lapsele psüühilist erivajadust?

Vaimse tervise raskustest on sageli keeruline aru saada nii täiskasvanutel kui lastel. Kuidas seda seletada lastele, et ei tekiks aluseta eelhoiakuid psüühilise erivajadusega inimeste suhtes, selgitavad Anna-Kaisa Oidermaa ja Imbi Rego.

Psüühilise erivajaduse teemad võivad paista hirmutavad, kuid lähemalt uurides selgub, et suures osas elavad vaimse tervise muredega inimesed tavalist elu.

Mida tähendab psüühiline erivajadus?

Vaimse tervise mured võivad olla väga erinevad – see võib olla depressioon või läbipõlemine, mida lähedased ei märkagi. Tavalisest ärevusest võib tekkida ärevushäire, mis ei lase uinuda või viib ebakindlust tekitavate olukordade vältimiseni. Vaimse tervisega on seotud ka söömishäired, mille puhul võib inimene tunda, et ta ei ole piisavalt kõhn või ilus. Selliste probleemide tekkimist  mõjutavad nii pärilikkus, elusündmused kui ümbritsev keskkond.

Psüühiline erivajadus võib tähendada vaimupuuet, mis on kaasasündinud ja ravimatu. Need inimesed tajuvad maailma oluliselt lihtsamalt, on enamasti rõõmsad, siirad ning uudishimulikud. Elu jooksul võib tekkida ka psüühiline haigus, mis on üldjuhul leevendatav või ravitav.

Oluline on see, et isegi püsivate vaimse tervise probleemidega on võimalik elust rõõmu tunda. Igaühel meist võib vaimne tervis mingil hetkel habras olla. Täiesti terve inimene võib olla tasakaalust väljas, kui tal on elus midagi traagilist juhtunud või on mitu ööd magamata. Sel hetkel võib ta ennast tunda isegi halvemini kui hästi puhanud skisofreenia diagnoosiga inimene.

Soovitused lapsevanemale

Peaasi.ee juht Anna-Kaisa Oidermaa sõnul kujunevad stereotüübid välja juba väga noores eas, isegi eelkooliealistel lastel. “Sellepärast on oluline vaimsest tervisest lastega juttu teha. Kõigepealt võiks lapsevanem veidi sel teemal lugeda või ka koos lapsega uurida. Kõigile küsimustele ei pea valmis vastuseid olema, küll aga võiks julgustada vaimse tervise teemadel arutlema ning küsima”, selgitab Oidermaa.

Mida saab lapsevanem teha?

  1. Mõelda võiks enda sõnavara peale ja mitte kasutada tavakeeles levinud silte, nagu hull või loll. Need ei kirjelda ühegi inimese olemust, küll aga süvendavad eelarvamusi ja teevad seeläbi inimesi haigemaks.
  2. Hea on tuua võrdlus füüsilise tervisega. Mõni inimene murrab jalaluu ja kipsis oleku ajal vajab ta abi. Mõnikord ei kasva luu korralikult kokku ja jalg jääbki endast tunda andma. Nii ka vaimse tervisega – mõni haigus läheb ise üle, mõni vajab pikemat ravi haiglas või tablettidega, psühhoteraapiaga. Mõni inimene ei tervene täielikult ja haigus annab endast ikka tunda, eriti kui õrnem koht uuesti viga saab ja elus juhtub midagi, mis haava lahti kisub.
  3. On oluline teada, et vaimse tervise raskustega inimesed ei ole teiste suhtes agressiivsemalt meelestatud kui täiesti terved inimesed. See on müüt, mille kujutamist võib näha peamiselt õudusfilmidest. Aga seda teab lapski, et filmid ja reaalne elu on erinevad.
  4. Vaimse tervise probleemiga inimesega saab samamoodi rääkida nagu kõigi teistega. Kui laps ei oska vestlust alustada, võiks mõelda, kuidas ma tahaksin, et minuga räägitaks? Ilmselt nagu iga teisega – lugupidamisega, viisakalt ja teisega arvestavalt. Isegi kui vaimne seisund on tavalisest erinev, on reeglina võimalik mõni teema leida, olgu see ilm või lemmiktoit.

Käitumise seletamine

Psüühilise erivajadusega inimesed võivad käituda veidi teistmoodi, kuigi nad vahel seda ise ei märka. Hoolekandeteenuste piirkonnajuht Imbi Rego pakub lapsevanematele viise lapsele seletamiseks, miks psüühilise erivajadusega inimesed vahel erinevalt käituvad:

  1. Iga inimene tahab nautida ühiseid koosviibimisi. Mõni neist võib teha valjemat häält, sest tunneb ennast vabalt ja soovib rõõmsa emotsiooni välja lasta.
  2. Vaimupuudega inimene võib käituda nagu laps, sest tema areng jääb mingisse vanusesse pidama. Seetõttu võib ka täiskasvanud inimene tunduda lapselik, kuigi tal on habe ees.
  3. Skisofreeniat põdeval inimesel võivad olla kuulmishallutsinatsioonid, mille puhul kuuleb ta oma peas hääli, mida teised ei kuule. Kõrvalt vaadates võib see tunduda veider.
  4. Vaimupuudega inimene tahab ka suhelda, aga tema suhtlemise algatamine võib tunduda teistsugune, sest nad ei saa aru, milline vahemaa on teisele inimesele suhtlemiseks mugav. Näiteks katsub ta õlga või kätt, ise naeratades.
  5. Oluline on lapsele öelda, et ta on nagu iga teine inimene – kui talle teha füüsiliselt haiget, siis ta tunneb valu. Kui teda norida, siis ta tunneb ennast halvasti.

Kuni 40% inimestest on elu jooksul mõni vaimse tervise probleem. Suurem osa haigustest on ravitavad või leevendatavad ning nendega saab elada suhteliselt tavalist elu oma kodus. Kahjuks ei saa kõik oma koju elama jääda – neile püüame luua võimalikult hubase kodu, kus inimene tunneks ennast turvaliselt ja hoituna. Hoolekandeteenused pakuvad kodu umbes 2000 psüühilise erivajadusega inimesele Eestis, kes vajavad igapäevase elu korraldamisel tuge.

10. oktoobril on üleilmne vaimse tervise päev, mille eesmärk on teavitada inimesi vaimse tervise olemusest ja selle säilitamise võimalustest. Loodetakse, et teadlikkuse tõusuga kaasneb inimeste oskustepagasi täienemine, et vältida vaimse tervise probleemide teket ja juba olemasolevate vaimse tervise probleemidega hakkama saada.

Artikli panid kokku kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa ja AS Hoolekandeteenused piirkonnajuht Imbi Rego.

See ilmus 9. oktoobril 2019 ERR Novaator portaalis.


Tagasi

Kirjuta meile, me soovime sind aidata!

Sinu sõnum on saadetud!