Kuuluvustunne toetab vaimset tervist
Täna, 10. oktoobril on rahvusvaheline vaimse tervise päev. Kuuluvustunne on vaimse tervise üks alustalasid – igaüks soovib tunda, et ta kuulub kuskile ja on väärtustatud. Eurobaromeetri uuringu järgi tunneb kaks kolmandikku Eesti inimestest end üksildasena ja see mõjub vaimsele tervisele laastavalt.
AS Hoolekandeteenused teenuste kvaliteedijuht Aster Tooma sõnul on oluline vaimse tervise teemasid hakata ühiskonnas oluliselt laiemalt vaatama. “Vaimsest tervisest räägitakse tavaliselt selles võtmes, et depressiooni korral abi otsida või ööpäevaringselt töötavatel inimestel on suur risk läbi põleda. Tegelikkuses põhjustavad vaimse tervise probleeme kõikidele inimestele sarnased asjad – füüsilised haigused, traumaatilised kogemused, keerulised suhted lähedastega või ka kuuluvustunde puudus. Viimane neist on teema, mille osas saab igaüks panustada.”
Kuidas toetada kuuluvustunnet?
Lapsed. Saame toetada laste sõprussuhteid, mis
toimuvad väljaspool ekraane.
Kuigi elu on läinud paremaks, on laste ja noorte vaimne tervis järjest halvem.
Seda seostatakse muu hulgas sotsiaalmeedia võidukäiguga, kus ei ole enam
võimalust luua sügavaid sõprussidemeid ja kogeda kuulumistunnet.
Täiskasvanud. Saame suheldes olla kohal, teise inimese meeleseisundit märgata ning vajadusel abi pakkuda.
On ka oluline, et aktsepteeriksime iga (töö)kaaslast ning ei tõrjuks neid, kes on keskmisest erinevad. Peaasi.ee andmetel võib vaimse tervise mure elu jooksul tabada kuni 40% inimestest. Vaimse tervise probleemidega käib väga sageli kaasas emotsionaalne tõrjumine töökohtadel.
Eakad. Saame toetada eakate vanade sidemete
taastamist või uusi aktiivseid ettevõtmisi.
Eakate puhul on üksildus üks peamine vaimset tervist laastav põhjus. Tegevuste
pakkumise juures on olulne meeles pidada, et eakas saaks tunda end vajalikuna
ja ise panustada, mitte olla vaid passiivse saaja rollis.
Erivajadusega inimesed. Saameiga inimest kohelda lugupidavalt ja viisakalt – nagu soovime, et meid ennast koheldakse. Kui inimene tunneb end mõistetuna ja leiab piisavalt tuge lähedastelt ning kogukonnast, saab ta vaatamata enda erivajadusele haigusega mugavalt elada.
“Õnneks näeme järjest rohkem, et psüühilise erivajadusega inimesed saavad kogukonna keskel elada täisväärtuslikku elu. Viimastel aastatel on üle 1000 inimese kolinud erihooldekodudest kogukondades asuvatesse väikestesse kodudesse. Kui inimene saab elada kodule sarnases keskkonnas, käia tööl, lubada endale jalutuskäike või spordisaalis käimist, paraneb märgatavalt ka vaimne tervis.”
Taust:
Alates 2010. aastast on AS Hoolekandeteenused töötanud selle nimel, et sulgeda suured psüühiliste erivajadustega inimeste erihooldekodud ja nende asemele rajada inimväärsete elamistingimustega väikesed ning hubased kodud. Tänaseks on üle Eesti sulgetud juba üheksa suurt ühiselamu tüüpi asutust, kolm ootavad veel oma järge. Kaasaegsed elamistingimused on saanud juba enam kui 1000 inimest.
Lisainfo:
Katrin Pärgmäe
Avalike suhete juht
+372 56 623 823