Linnade päev: kõrge äärekivi ees oleme kõik hädas
31. oktoobril on rahvusvaheline linnade päev. AS Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarjo Mändmaa sõnul räägitakse ligipääsetavusest sageli ainult erivajadusega inimestele mõeldes, kuid tegelikult on linnas liikudes kõigil sarnased vajadused.
“Me võime rääkida igasugu ägedatest lahendustest, aga kõigepealt peaks korda tegema kohad, kus inimesed kõige rohkem liiguvad ja need on tänavad. Kõrge äärekivi ees on hädas nii käruga lapsevanem, jalgrattaga laps, liikumisraamiga eakas kui ratastoolis inimene,” ütles Mändmaa.
“Tegutseme üle Eesti ja näeme keskkonna korraldust enamikes suuremates asulates. Väikelinnad kutsuvad lastega peresid, seal on lasteaiakohti, väiksemad klassid ning rahulikum elu. Samas võib just seal olla ligipääsetavusega muresid. Näiteks kolis mu vend mõni aasta tagasi väikelinna ja selgus, et seal on lapsekäruga liikuda väga keeruline. Lapse lõunauinaku jalutuskäik kujunes tüütuks takistusrajaks kõrgete äärekivide ja keset kõnniteed paigutatud elektripostidega või sõidutee serva tekkinud rajakesel. Tänavalgustus väiksematel tänavatel puudub või on ülekasvanud haljastus lambivalguse endasse matnud. Kehva tänavalguse tõttu on ebaturvalisem liikuda nii lastel, eakatel, naistel kui erivajadustega inimestel”, rääkis Mändmaa.
Hea elukeskkonna loomisel on rahast olulisemad teadlikud otsused. Linnad uuenevad kogu aeg ja iga uuenduse käigus saab keskkonda inimesele sõbralikumaks muuta. Varem olid kergliiklusteede ja autoteede ristumisel äärekivid, mis segasid kõiki. Nüüd on näha ristmikke, kus autotee on ristmikul kõrgemale toodud ja sellega kadus vajadus äärekividele kaldteesid ehitada. Kohandamine on ainult siis kallim, kui keskkonna loomise juures pole ligipääsetavusele mõeldud ja kohandused tehakse hiljem juurde.
Paljud vajadused võivad olla ka teineteisele vasturääkivad – kui lapsekäru või ratastooli jaoks on vaja siledat pinda, siis nägemispuudega inimene vajaks mustrilist pinda, et aru saada, kus on ülekäigukoht. “On võimalikud lahendused, mis arvestavad mõlemaga. Näiteks Rootsis on osa ülekäigukohast sile, et saaks sõita ratastooli, lapsekäru või tõukerattaga. Samas kõrval on mustriga ala (taktiilne pind), kus nägemispuudega inimene saab teada, kas tegu on suunava või peatust tähistava kohaga,” selgitas Mändmaa.
AS Hoolekandeteenused pakub igapäevaselt abi 1800 psüühilise erivajadusega inimesele üle Eesti.