Internet Explorer ei ole toetatud

Hoolekandeteenused.ee veebilehte on võimalik kasutada Google Chrome, Mozilla Firefox, Microsoft Edge või mõne muu moodsa veebilehitsejaga.

Lae alla Chrome Lae alla Firefox

Toetame psüühilise erivajadusega inimesi igapäevase eluga toimetulekul.

Anname Sulle turvalise elukeskkonna, toetava võrgustiku ja tegevustega sisustatud päevad, et saaksid olla rõõmus, õppida ja töötada, tunda ennast vajalikuna ning viia ellu oma unistusi.

Nippe loodussõbralikuks piknikuks

Nippe loodussõbralikuks piknikuks

Suvi on õues olemise aeg ja järjest rohkem räägitakse võimalustest, kuidas ühekordsest plastikust nõusid vältida. See on ka meie eesmärk, nii kontoris, kodudes üle eesti kui suveüritustel!

Plastikust on saanud maailma kõige suurem prügiprobleem – igas minutis ostetakse maailmas 1 miljon plastpudelit, Eestis kasutatakse iga päev 200 000 ühekordset topsi, rääkimata ühekordsetest nõudest, söögiriistadest ja plastkõrtest.

Esimese asjana võib kodused taldrikud-kahvlid üle lugeda – on võimalus, et väiksema seltskonna puhul saab täitsa edukalt köögis olevate nõudega hakkama. Jah, pärast on pesemist, aga südametunnistus on puhas . Suurema seltskonna puhul võib ennast taaskasutusest varustada nõudega mitmeks hooajaks. Kui ruumi on vähe ja sügisel on tunne, et ei taha taldrikuvirna hoiustada, võib nad ju Uuskasutuskeskusesse tagasi viia – nagu rent, aga palju odavam.

Kas biolagunev on lahendus?

Vahel vaadatakse keskkonnasõbralikuma alternatiivina biolagunevaid või komposteeruvaid ühekordseid nõusid. Mis on nende erinevus?

Biolagunev võib sama hästi tähendada ka seda, et plastik laguneb lihtsalt pisikesteks plastiku tükikesteks. Biolaguneva plastiku miinus on ka see, et seda ei saa ümber töödelda, kuna seal on kasutatud taimseid komponente. Nii, et selle peab viskama olmeprügisse.

Komposteeruv  tähendab, et nõu on tehtud tõesti materjalist, mille võib pärast komposti visata ja mis muutub mullaks. Küll aga võib komposteerumise aeg olla erinev – kui toode on väga tugevalt kokku pressitud, et talle vastupidavust anda, läheb tal ka komposteerumiseks kauem aega. Selle kiirendamiseks võib taldrikud enne komposti panekut lihtsalt tükkideks rebida.


Mihkel Kangur tegi katse ja jättis biolagunevad topsid kolmeks aastaks komposti.

Aga papist nõud?

Jah, papp ja paber on materjalidena loodussõbralikud ja komposteeruvad, aga neil on üks mure, nad ei hoia niiskust. Kui võtta isegi kõige tugevam papp ja selle peale panna kartulisalat, liguneb see varsti läbi. Selle pärast on kõik papist kohvitopsid, taldrikud ja muud nõud kaetud õhukese kilekihiga, mille tõttu ei ole neid võimalik komposteerida ega ümber töötlemiseks pakendikotti panna.

Kui peab aga valima, siis on papist nõud kindlasti paremad kui vahtplastist, mis lagunevad 500 aastat ja mida Eestis ei saa üldse ümber töödelda.


Pabertops, mis on aasta kompostikastis veetnud. Allikas.

Ideed ja nipid

Lisaks tavaliste nõude kasutamisele on palju nippe, kuidas õues nii olla, et ka loodus võidaks:

  • Poodi oma kotiga! Ilmselt nii Eesti peredes kui meie kodudes juba poekotid olemas. Oluline on seda käeulatuses hoida, et oleks meeles nad ka poodi kaasa võtta. 
  • Edasijõudnud võivad proovida nii poes käia, et kasutavad ühekordsete väikeste kottide asemel võrgust või riidest korduvkasutatavaid kotte.
  • Kraanivesi pudelivee asemel. Eesti kraanivesi on puhas, soovi korral saab lisada endale meeldiva maitsega ürte ja vesi oma pudelis kaasa võtta. Muuseas, 47% maailma pudelivee sees ongi täitsa tavaline kraanivesi.
  • Kaalu, kas saab kõrt asendada – kõige säästlikum on lihtsalt üle serva rüübata, aga vahel on kõrs erivajaduse tõttu hädavajalik. Sellisel juhul võib kaaluda, kas bambusest või terasest kõrs on lahendus. Kui mitte, siis peab veel jääma plastkõrte juurde, kuigi juba on kuulda, et ka neid hakatakse looduslikest materjalidest tegema.
  • Päris söögiriistad plastmassi asemel – kui on võimalik pesta või pärast söögiriistad koju pesemiseks tuua, on see muidugi parim valik. Kui see ei ole võimalik, vali puidust ühekordsed söögiriistad.
  • Ka õues saab prügi sorteerida. Selleks, et ei peaks küsima, millisesse kasti mida panna, saad Tartu Loodusmaja lehelt välja printida ilusad jäätmesildid.


“On hämmastav, et oleme jõudnud olukorda, kus nafta maa seest pumpamine, rafineerimisele saatmine, plastiku tootmine, selle vormimine, poodi saatmine, ostmine ja koju toomine on muutunud väiksemaks vaevaks kui lihtsalt lusika ära pesemine.”

Autor: Katrin Pärgmäe, avalike suhete juht.
Katrin kirjutas varem sel teemal ka Terveilma blogis.

Tunnusfoto: Bonnie Kittle 


Tagasi

Kirjuta meile, me soovime sind aidata!

Sinu sõnum on saadetud!