Internet Explorer ei ole toetatud

Hoolekandeteenused.ee veebilehte on võimalik kasutada Google Chrome, Mozilla Firefox, Microsoft Edge või mõne muu moodsa veebilehitsejaga.

Lae alla Chrome Lae alla Firefox

Loome psüühilise erivajadusega inimestele võimalused tegusaks eluks kogukonnas

Anname Sulle turvalise elukeskkonna, toetava võrgustiku ja tegevustega sisustatud päevad, et saaksid olla rõõmus, õppida ja töötada, tunda ennast vajalikuna ning viia ellu oma unistusi.

Mida teha, kui Sinu lähedasel diagnoositakse psüühiline haigus?

Mida teha, kui Sinu lähedasel diagnoositakse psüühiline haigus?

20.oktoobri Maaleht avaldas emotsionaalse ja valusa kirja. Kirja naiselt, kelle isa, terve, kuid juba eakas maamees, kukkus ühel päeval puu otsast alla ning hakkas mõne aja pärast veidralt käituma. Arstide sõnul  polnud aga veider käitumine kukkumise tagajärg, vaid pikaajaline protsess, mille käigus olid mehel arenenud dementsus, skisofreenia ja veel mingid ebamäärased psüühikahäired.

Mida sellises olukorras teha, kui ise enam oma lähedase hooldamisega hakkama ei saa? Ka meie poole pöörduvad inimesed sellise küsimusega, sest tavaliselt ei oska keegi haigust oodata ja käitumisjuhendit selliseks olukorraks pole läbi mõeldud.  Avaldame siinkohal lehes ilmunud seletuse, kelle poole pöörduda ja mida teha.

Vastavad  sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist KETRI KUPPER ja sotsiaalkindlustusameti teenuste juht HELEN TÄHTVERE

• Sotsiaalhoolekandeseaduse järgi peab inimene saama esmase abi kohalikust omavalitsusest ja sotsiaaltöötaja käest, kes nõustab, kelle poole pöörduda ja kust abi leida.

• Kui inimene näeb, et tema pereliige ei ole võimeline oma tegudest enam aru saama ja tema elukorraldus nõuab seda, s.t on vaja teha juriidilisi tehinguid, nt sõlmida lepinguid jms, tuleb algatada eestkoste, milleks on vaja teha kohtule avaldus. Eestkostja, kelleks on üldjuhul pereliige või kohalik omavalitsus, peab hoolitsema, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.

• Ööpäevaringsele erihooldusteenusele (erihooldekoju) saamiseks tuvastab sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme (eelduseks on raske või sügav puue), seejärel suunab amet inimese sotsiaalse rehabilitatsiooniplaani koostamisele erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks.

• Rehabilitatsiooniplaan on vajalik, sest selles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele. Samuti tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks kaasatuseks vajalikud tegevused. Sotsiaalkindlustusametil on õigus saata inimene rehabilitatsiooniplaani koostamisele kohe ehk ilma järjekorrata.

• Pärast rehabilitatsiooniplaani valmimist lisab amet inimese ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorda või suunab vabade kohtade olemasolul kohe erihooldekoju. Siin on sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja inimesele abiks nii sotsiaalse rehabilitatsiooni kui ka erihoolekandeteenuse saamisel.

• Erihooldekoju saamine võtab aega, mistõttu peavad omaksed leidma lahenduse vahepealseks ajaks. Üks võimalus on üldhooldekodu. Selleks tuleb pöörduda kas otse hooldekodu või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Omavalitsus valib vastavalt isiku vajadustele sobivaima sotsiaalabimeetme tema elu korraldamiseks seni, kuni vabaneb riigieelarveline erihooldekodu koht.

• Lisaks on riigis olemas ka tasulisi erihooldekodusid, kus koha eest tuleb täies ulatuses ise tasuda. Omavalitsus saaks abistada üldhooldekodu koha leidmisel ja nõustada perekonda võimalike ajutiste lahenduste leidmisel. Vajadusel võib omavalitsus teenuse rahastamist osaliselt kompenseerida.

• Kuna üldhooldekodude kohti napib, juhtubki, et lähedased peavad ise leidma võimaluse oma pereliiget hooldada.

• Kui aga inimese psüühikahäire on niivõrd raske, et ööpäevaringse järelevalve ja hoolduse puudumisel on ta endale või teistele ohtlik, tuleb eeskostjal või omavalitsusel pöörduda kohtu poole taotlusega inimese paigutamiseks erihooldekodusse kohtumääruse alusel. Antud juhul saab otsuse teha vaid kohus, kuna tahtevastase erihooldekodusse paigutamise korral on tegu inimese vabaduse piiramisega.

• Sotsiaalkindlustusamet suunab inimese erihooldekodusse kohe, kui kohus teeb oma otsuse. Kohtu otsuse tegemise kiirus sõltub kohtu töömahust, töökorraldusest ja konkreetse juhtumi asjaoludest.

• Ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatakse liitpuudega ja ebastabiilse remissiooniga inimesed, vaimupuude ja psüühilise haigusega inimesed.

• Tegevusluba on väljastatud 2648 kohale, millest on täidetud 2636 kohta. Hetkel on järjekorras 540 inimest, kuid hinnanguliselt vähemalt 250 ei soovi või ei saa praegu erihooldekoju minna. Saja inimese ringis ootab kohta kindlasse hooldekodusse või kindlasse maakonda. Seega arv 540 ei näita seda, et kõik need isikud soovivad/saavad kohe teenusele minna.

• Sotsiaalkindlustusametil on 46 kohas üle Eesti 29 lepingupartnerit, kes pakuvad ööpäevaringset erihooldusteenust. Lisaks Valkla, kus nüüd on ainult kohtumäärusega suunatud inimesed. Keeruliseks teeb arvestuse see, et inimesed, kes on ennast aastate eest järjekorda pannud ja on järjekorra eesotsas, ei soovi või ei vaja praegu veel teenust, põhjendades, et nad saavad seni kodus hakkama ja erihooldekoju lähevad siis, kui lähedaste toel enam kodus toime ei tule.


Tagasi

    Kirjuta meile, me soovime sind aidata!

    Sinu sõnum on saadetud!