Internet Explorer ei ole toetatud

Hoolekandeteenused.ee veebilehte on võimalik kasutada Google Chrome, Mozilla Firefox, Microsoft Edge või mõne muu moodsa veebilehitsejaga.

Lae alla Chrome Lae alla Firefox

Loome psüühilise erivajadusega inimestele võimalused tegusaks eluks kogukonnas

Anname Sulle turvalise elukeskkonna, toetava võrgustiku ja tegevustega sisustatud päevad, et saaksid olla rõõmus, õppida ja töötada, tunda ennast vajalikuna ning viia ellu oma unistusi.

Näituse ja Männimäe kodude rahva käigud Viljandi Linnaraamatukokku

Näituse ja Männimäe kodude rahva käigud Viljandi Linnaraamatukokku

Raamatukogu on avatud koht kõigile – kodustele mudilastele ja nende peredele, lasteaias ja koolis käivatele lastele, noortele, täiskasvanutele, liikumisraskustega inimestele ja ka neile eakatele, kellele viime soovitud lugemisvara koju kätte. Raamatukogu toetab iga inimese isiklikku arengut ja läbi kirjavara jagab kultuurikogemust ning lugemisest saadavat empaatilist elamust.

Vaimsete erivajadustega inimestega tegutsemised raamatukogus on seni olnud pigem juhuslikumat laadi külastused, kus mõlemad pooled on kobanud oma vajadusi ja suutlikkust. Neist kohtumistest oleme saanud õppida – erivajadustega inimesed oskavad täpsemalt tunnetada raamatukogu võimalusi ja raamatukogu on õppinud nende inimeste arusaamiste ja käitumise piire ning mõtestanud enda jaoks, mis on raamatukogu juures see miski, mis oleks neile inimestele jõukohaselt hariv, kasulik ja huvitav.

Teekonna algus

Näituse ja Männimäe kodude rahvaga hakkasime tihedamalt kokku saama selle aasta kevadest. Esimesel kohtumisel tutvusime illustraator Ilon Wiklandi kohvernäitusega „Pikk-pikk teekond“, mis mööda Eestit rännates oli just Viljandi raamatukokku jõudnud. Selle näituse puhul on tegu lastele mõeldud kaasava teemakäsitlusega, kus läbi erinevate jutuajamiste ja tegevuste tutvustatakse Iloni lapsepõlve, sõjapagendust Rootsi ja tööd lasteraamatute illustraatorina. Kohvernäituse kultuuri- ja ajalooliselt olulist materjali tutvustades saab sisu mugandada, arvestades kuulajate vastuvõtu võimega. Kohvritest avanevat kunstniku elulugu tutvustades saime grupist ühel lasta kehastuda väikeseks Iloniks, kes üksi kodus olles proovis ema kleiti, kübarat ja ehteid. Lugedes ette aga Ilon Wiklandi kirjutatud liigutavat kassilugu raamatust „Kullake“ said loo lõpuks kõik kuulajad lohutuseks kohvrist välja vupsanud kassi sülle võtta ja talle pai teha. Iga selline kaasav tegevus võeti vastu elevuse ja rõõmuga.

Sain kogeda, et kodude rahvale ette lugedes tuleb võtta aega, sest keegi võib tahta iga etteloetud sõna korrata või vaadata jutu vahele ninakauguselt raamatupilte, kuna silmanägemine pole kõige parem. Raamatukogus külas käiv kodude seltskond tunneb üksteist väga hästi ja sellistest pausidest ei tõuse omavahelist tüli. Lisaks on alati suur abi nende gruppide saatjatest, kes asjatundjatena sind toetavad ja osalejaid rõõmsalt innustavad.

Järgmisi kohtumisi ette valmistades ongi raamatukogupoolse juhendaja jaoks kõige rohkem aega võtnud hea idee leidmine, et mis võiks kogu nende gruppi köita. Nad on ju täiskasvanud ja mõni käib ehk töölgi. See paneb kahtlema, et kui võtta aluseks lihtsamaid tekste, ega sa sellega nende vaimset potentsiaali alahinda. Need kartused on kummutanud kogetud siiras vastuvõtt ja hea lihtne ladus lugu läheb korda paljudele. Sügisesel kohtumisel sai ette loetud muinasjuttu, peale mida rääkisime jutu tegelastest ja asusime neist pabernukke värvima. Tundi läbi viies ei oska tihtipeale ette arvata, kui palju mingi tegevus võiks aega võtta. Kui selles samas muinasjututunnis jõudsime joonistamiseni, pidin nentima, et oleme materjalide käsitlemise mõttes jõudnud ootamatult ruttu kohtumise lõpu lähedale. Joonistama asudes tekkis ruumi aga selline keskendunud rahu ja süveneti tegevusse. Rahus oskas teiste järelt oodata ka kõige nobedam, kes oma pildid sai valmis paari minutiga. Teised aga valisid värve, püüdsid värvimisel olla täpsed ja kui töö sai valmis, näitasid õnnelikult saavutatut oma saatjatele. Vahel jääd kokkusaamisel oma mõtetega kinni mõnesse kindlasse osalejasse. Jälgides joonistamas üht aktiivset tegusat täismeest tekkis peas ikka mõte, et kas see tegevus kõnetab teda piisavalt. Sel korral eemaldas need kartused sama osaleja võetud telefonikõne oma lähedasele, kellele ta uhkust tundes teatas, et toob talle kingiks nuku, millega saab lugusid jutustada.

Kohtumistunni lõppu jõudes piiravad osalejad sind parvena ja uurivad, et kunas me jälle näeme. Hea on siis ka osalejatelt endilt uurida, et mida huvitavat me järgmisel korral teha võiksime. Nii jõudsime selle seltskonnaga luuletusteni, mida nende endi initsiatiivil sooviti uuel kohtumisel kuulata. Raamatukogus lastega tegutsemise tööpagasis on palju mängulisi vahendeid ja nende seas ka üks tore luuletuste mäng, kus lugedes ette lõbusaid lühikesi lasteluuletusi peavad kuulajad laualt otsima teemale vastavaid pilte. Mäng ergutas meeli nii, et luuletuste lugemise soov on jäänud ka edasisteks kohtumisteks. Lihtsate tekstidega luuletuste riimid panevad kuulama ja ka häälekalt kaasa lugema.

Igaks kohtumiseks midagi uut

Kuna raamatukogus käiv erivajadustega inimeste grupp koosneb enamasti samadest isikutest, on igaks kohtumiseks vaja välja mõelda midagi uut. Sisimas loodame, et ehk leiab keegi huvisädeme ilusatest raamatutest, mida uurimiseks alati välja paneme. Püüame kohtumisteks leida teemasid, mis on raamatukogus hetkel aktuaalsed – tutvustame näituseid ja erinevaid laste teematundide materjale. Viimasel ajal oleme raamatukogus lastega lustinud raamatulugude illustreerimiseks kila-kola kunsti tehes ja selline kätte juhtuvatest esemetest piltide tegemine köitis ka Näituse ja Männimäe kodude rahvast. Kindlasti saab tulevikus kasutada filmivaatamise võimalust ja lihtsustatud raamatute najal ehk ka pisukest keeleõpet. Läbi kohtumiste praktika õpid tundma nende isikupära ja võiks öelda, et midagi üllatavat leiad kindlasti ka iseendas.

Anneli Kengsepp, Viljandi Linnaraamatukogu huvijuht

Fotod: Gert Kiiler


Tagasi

    Kirjuta meile, me soovime sind aidata!

    Sinu sõnum on saadetud!