NGTS ehk noortegarantii tugisüsteem: „Igas noores on potentsiaal arenguks“
Noortegarantii tugisüsteem ehk lühidalt NGTS on riiklik teenus, millega on liitunud kõik 79 kohalikku omavalitsust. Tegemist on teenusega, mida on üleriigiliselt koordineeritud alates 2024. aasta algusest. Teenus toetab 16–29-aastaseid noori nende elus järgmiste sammude tegemisel – olgu selleks haridustee jätkamine, tööle asumine või enesearendamine.
NGTS pakub süsteemset tuge, mis lähtub noore enda vajadustest ja soovidest. Teenuse sihtrühmaks on niinimetatud NEET-noored – noored, kes ei õpi, tööta ega osale väljaõppes või koolitusel. Statistika andmetel oli 2024. aasta lõpus üle Eesti 22 900 NEET-olukorras noort vanuses 15–29 aastat.
Õpingutest eemale jäämise või mittetöötamise põhjused on sageli keerulised ning võivad olla eri tegurite koosmõjus võimendunud või süvenenud. Kinnise lasteasutuse teenusel ehk KLAT-is näeme, et alla 18-aastased noored on laste heaoluspetsialisti vaateväljas, kuid täisealiseks saades jääb noor sageli oma muredega omapäi.
Tugi, mis lähtub noore vajadustest
Kui alaealiste noortega tegeleb peamiselt laste heaolu spetsialist, siis NGTS-i igapäevaseks elluviijaks on noorte heaolu spetsialist, kes töötab samuti kohaliku omavalitsuse tasandil. Tema ülesanne on toetada noort individuaalselt ning koordineerida erinevate tugiteenuste ja koostööpartnerite panust, kaasates vajadusel tuumik- või laiema võrgustiku liikmeid, näiteks kooli, töötukassa, noorsootöö või tervishoiu esindajaid.
Iga noore jaoks koostatakse personaalne tegevusplaan, mille elluviimisel on spetsialist toeks kogu protsessi vältel.
Eelmise aasta lõpus toimus meil Emajõe keskuses kohtumine NGTS-i esindajatega. Arutelu oli huvitav ja sisukas ning mõlemad pooled said jagada oma vahetuid kogemusi – nii arengukohti kui ka töövõite.
Meie rääkisime oma muredest seoses teenuselt väljuvate noorte jätkutoega. NGTS-i esindajad jagasid omakorda, millises olukorras on tegelikult töö- ja koolielust eemale jäänud noored siis, kui NGTS-i spetsialistid nendeni jõuavad. Sageli otsivad spetsialistid NEET-noored kohaliku omavalitsuse seire käigus ise üles ja võtavad seejärel nendega telefoni teel ühendust.
Peamised murekohad, millega noored silmitsi seisavad, on vähene keeleoskus, varasema töökogemuse puudumine, haridustee piirdumine põhihariduse või veel madalama tasemega, vanemate puudumine, ema ja isa madal haridustase, õpiraskused, traumakogemused, sõltuvused, majanduslikud probleemid, vaimse tervise raskused ning naiste puhul noorelt emaks saamine.
Töövõitudena toodi välja mitmeid toredaid lugusid, mille kokkuvõtteks võiks öelda, et nende töö võti on leida üles noore tugevused ja minna edasi nende najalt.
Koostöö aitab vältida noorte kadumist süsteemide vahele
Üheskoos tõdesime, et paljud KLAT-ist väljuvad noored satuvad varem või hiljem samuti noorte heaolu spetsialistide huviorbiiti. Selleks et need noored ei kaoks süsteemide vahele, püüdsime leida võimalusi, kuidas mõlema teenuse vaatest juba varem omavahel koostööd teha.
Üks võimalus, mida oleme praktiseerinud, on teenusel viibiva noore kokkuviimine piirkonna noorte heaolu spetsialistiga. Nii on noorel teenuselt väljudes olemas kontakt spetsialistiga, kes saab teda edasi toetada. Meil on praegu noori, kelle NGTS-i spetsialistid osalevad võrgustikukohtumistel ning jätkavad nendega töötamist pärast KLAT-ist lahkumist.
Käesoleval aastal loodi eri valdkondade spetsialistidest Tartu maakonna noorte heaolu võrgustik. Tuumikvõrgustikku kuuluvad täiskasvanute gümnaasiumi esindajad, laste heaolu spetsialistid, piirkonnapolitseinik, noorsootöötajad, kriminaalhooldusametnik, Tartu Rakenduslik Kolledž, noortekeskus ja Rajaleidja. Üheks võrgustiku liikmeks olen KLAT-i esindajana ka mina.
Võrgustikul on plaanis kohtuda vähemalt kord kvartalis, võttes iga kord fookusesse uue teema ning kaasates vajadusel nii noori endid kui ka teiste valdkondade spetsialiste. Seni on toimunud kaks kohtumist. Esimesel kohtumisel keskenduti ühistele väärtustele ja pandi paika edasised tegevused. Teisel koostöökohtumisel tutvusime üksteisega lähemalt, sõlmisime kokkuleppeid ja seadsime eesmärgiks edendada ühtset koostööd ning terviklikku lähenemist noortega tegelevate eri valdkondade vahel kogu Tartumaal.
Võrgustikuliikmena kogesin, et noorte muredele on lihtsam lahendusi leida siis, kui kõik vastava valdkonna spetsialistid töötavad koos ühise eesmärgi nimel. Südant soojendav oli näha kokkutulnud spetsialistide üksmeelset arusaama: „Igas noores on potentsiaal arenguks.“
Usun, et selliste vaadetega suudame üheskoos Tartumaa noorte heaks veel palju ära teha. Neil, kelle tööalases või isiklikus elus on silmapiiril mõni NEET-noor, soovitan võtta ühendust kohaliku omavalitsuse noorte heaolu spetsialistiga, kellega koostöös saab leida parimad lahendused.