Pärnu Rääma kodu elanikud aitasid valida endale uut tegevusjuhendajat
Meie töös on kõige tähtsam, et vaimse tervise raskustega inimene tunneks end oma elukeskkonnas väärtustatuna ja aktsepteerituna. Meie tööpere väärtused rõhutavad, et igal inimesel on õigus osaleda oma elu puudutavates otsustes. Sellest põhimõttest lähtuvalt kaasasime oma elanikud uue tegevusjuhendaja värbamisprotsessi.
Sellist lähenemist toetab ka Eesti Erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhis, mis rõhutab teenusesaaja õigust kaasa rääkida teenuse planeerimises, arendamises ja hindamises. Samuti aitab see suurendada elanike enesekindlust, iseseisvust ja tunnet, et nende arvamus on oluline.
Meie kodudes on oluline, et elanikud tunneksid, et nende hääl loeb. Nende kaasamine värbamisprotsessi ei ole pelgalt sümboolne, vaid reaalselt mõjutav samm, mis näitab austust ja tunnustust nende kogemustele ja vajadustele. Lisaks toetab see elanike enesekindlust, iseseisvust ning arusaama, et nad on oma kodu ja kogukonna olulised liikmed.
Kuidas toimus uue tegevusjuhendaja värbamine?
Kui hakkasime otsima uut tegevusjuhendajat meie üksusesse, kaasasime värbamisprotsessi elanikud, et nemadki saaksid oma arvamuse öelda. See oli oluline, sest just nemad elavad igapäevaselt koos tegevusjuhendajatega ja tunnevad kõige paremini, millist töötajat nad vajavad. Koos elanikega arutlesime, milline inimene võiks meie kogukonda kõige paremini sobida.
Töö tegevusjuhendajana on väljakutseid pakkuv ja vastutusrikas, kuna see hõlmab inimeste igapäevaelu toetamist ja nende aitamist parima elukvaliteedi saavutamisel. Pädeva töötaja leidmine on seetõttu väga oluline, kuna see mõjutab otseselt elanike heaolu.
Kodu elanike kaasamine ei piirdunud ainult aruteluga – nad osalesid ka tööintervjuudel ning panid ise kokku küsimused, mida kandidaatidele esitada.
Näiteks Heleri rääkis oma kogemusest: “Väga huvitav oli osaleda vestlustel, kus saime Tamaraga teada, kuidas tööintervjuud käivad. Eriti meeldis mulle see, kuidas kandidaadid vastasid meie küsimustele ja üritasid endast parimat muljet jätta. Kõige rohkem meeldisid mulle Maarika ja Jekaterina (kaks kandideerijat) – nad tundusid meeldivad ja hoolivad. Veel jäi mulle meelde üks noor tüdruk, kes tundus oma koolitustes ja nõustamises hästi osav, kuid võib-olla liiga kinni oma raamides. Üks kandidaat oli minu jaoks huvitav, kuigi ta oli pigem vaikne ja kinnine. Temas oli huvitav see, et kuigi ta oli vaikne, olid tema vastused minu jaoks väga mõtlemapanevad. Viimase kandidaadi kohta arvan, et kuigi ta oskas palju keeli ja rääkis oma elust, jäi mulje, et ta on oma praegusest tööst väsinud. Samas alguses ütles ta, et tal pole aega õppida ja seetõttu ei saanudki ma aru, miks ta üldse kandideeris. Lisaks tundus mulle, et ta tõi kommikarbi, et plusspunkte saada. See on lihtsalt minu arvamus kõigest.”
Tamara tõdes, et mõistab nüüd kui raske on leida uut töötajat, sest kandideerijaid on nii palju ja kõik nad on nii erinevad. „Mõni oli väga tore ja mõni jällegi liiga väsitav. Mulle meeldis üks kandidaat, kes on sündinud minuga samas kandis Gruusias. Olen tänulik, et mind kaasati uue töötaja leidmisele, sain aru, et see on ikka päris keeruline. Tore, et tiimijuht arvestas meie soovidega.“
Tööle kandideerijate jaoks oli see ainulaadne kogemus. Paljud andsid kohe tagasisidet, et pole kunagi osalenud tööintervjuul, kus teenusesaajad ise kaasa löövad. Selline formaat pani kandidaate rohkem pingutama ja võimaldas neil näidata oma tõelist olemust.
Mida elanikud küsisid kandideerijatelt?
Tavapäraselt keskenduvad kandidaadid tööintervjuudel kindlatele vastustele ja standardsetele küsimustele. Kuid meie elanikud esitasid hoopis praktilisi ja igapäevaelu puudutavaid küsimusi, näiteks:
- Mis sa teed, kui ma lähen närvi ja silmad lähevad mustaks?
- Kas sa hakkad mind vihkama, kui ma su peale kaeban, sest vahel tundub, et inimesed ei mõista mind ja ma räägin sellest siis oma eeskostjale ja kodujuhile?
- Kui me katsetame, kas töötajad annavad kodureeglites järele, kui oma tahtmist peale surume, kuidas sa sellega toime tuled?
Need küsimused tõid esile kandidaatide loomulikud reaktsioonid ning oskused märgata ja toetada inimesi, kellega nad soovivad koos töötada.
Rääma kodus tunneme täna kõik hea meelt, et valisime välja kandidaadi, kes meeldis elanikele kõige rohkem. Valituks osutus Jekaterina Kalmus, kes liitus meie meeskonnaga detsembrikuu alguses. Jekaterina ütles, et tema tööintervjuu oli täiesti uuelaadne kogemus ning see andis indu, et pakkuda meie elanikele toetust ja hoolt, mida nad väärivad.
Jekaterina kirjeldas oma kogemust järgmiselt: „Kogemus oli huvitav ja ootamatu, eriti see, et elanikud osalesid intervjuul. Kui ma ootasin oma töövestluse aega, tuli üks mees minu juurde ja küsis, kas kõik on hästi, ja kordas mitu korda, et kõik on hästi. See oli nii armas. Ta rahustas mind, nii et läksin vestlusele täiesti rahulikult. Olin avatud ja siiras – olin mina ise. Tamara ja Heleri olid nii siirad ja andsid mulle päris pildi sellest, kuidas sellistes koduses elu käib.“
Kokkuvõtvalt saab öelda, et selline värbamisprotsess tõstab teenuse kvaliteeti ja loob kindlustunde, et töötajad on valitud elanike vajadusi arvesse võttes. Samuti aitab see kandidaatidel mõista, milliste inimestega nad tulevikus töötavad, ning loob usaldusliku ja avatud suhte juba esimesest päevast alates. Elanike kaasamine töötaja valikusse on samm kaasaegse ja hooliva erihoolekande suunas.
Kairi Lume, Pärnu Rääma ja Niidumetsa kodude tiimijuht