Pilootprojekt kaasab eestkostjaid endisest rohkem eestkostetavate ellu
Tallinna Ülikooli tudengite rühm, kelle hulgas on sotsiaaltöö, molekulaarse biokeemia ja ökoloogia, andragoogika ja kasvatusteaduste tudengid, käivitavad õppeaine Erialasid Lõimiv Uuendus raames koostöös AS-iga Hoolekandeteenused (HKT) pilootprojekti „Eestkostjate Hea Tava“. Projekti eesmärk on kaasata psüühilise erivajadusega klientide igapäevaelu rikastamiseks nende lähedasi, eestkostjaid ja kogukonda laiemalt.
Üle kogu maailma on arenenud riigid otsinud võimalusi oma erivajadusega inimeste kaasamiseks ühiskonda, et nad ei tunneks ennast ühiskonnas tõrjutuna. Uuringute käigus on selgunud, et võrreldes kinnise asutuse ja suletud kogukonnaga tõstab avatud ja aktiivne laiem kogukond märgatavalt erihooldekodus elavate klientide tervisenäitajaid, enesekindlust ja võimekust paremini igapäevaselt hakkama saada. Samuti on oluline, et klientidel oleks igapäevaselt piisavalt jõukohast ja arendavat tegevust.
Eestkostjate oluline roll
Eestkostjaks on tavaliselt kliendi lähisugulane või ka omavalitsus, kelle ülesandeks on seista hea eestkostetava õiguste ja huvide kaitse eest. Tihti ei tunne omavalitsuse esindaja kliendi huvisid ja soove sügavamalt, teisest küljest lähedased ei ole kursis, missugused on nende õigused ja kohustused eestkostjana. Laiem kogukond ei tähenda ainult naabruskonda, vaid omavahel vabalt suhtlevaid kogukondi. Omavaheline suhtlemine on äärmiselt oluline juba sellepärast, et vähendada kohalike inimeste hirme psüühilise erivajadusega inimeste ja nende võimaliku erineva käitumiste ees. Samuti tunnevad erihooldekodu kliendid end turvalisemalt, kui teavad-tunnevad omakandi inimesi. Uudsena tunduv idee on tegelikult väga vana – väljakaevamised kinnitavad, et juba viikingiaegadel elasid erivajadusega inimesed koos teistega ning lapsi kasvatas terve küla. Nagu vanadel aegadel, on ka nüüd just lähedased need, kes saaksid kõige paremini psüühikahäirega inimeste igapäevaelu mõtestamisele kaasa aidata. Sotsiaalse innovatsiooni teadurid, professorid Dagmar Narusson ja Jean Pierre Wilken on märkinud oma 2021. aastal ilmunud artiklis „The well-connected community and opportunities to reinforce the persons with mental illness as citizens of the society“ (mis on olnud ka üks projekti suunanäitajaid), et psüühikahäirega klientide elu elamisväärsemaks muutmisel on väga oluline roll nende eestkostjatel, kes oleksid turvaliseks lüliks klientide ja kogukonna vahel.
Projektile eelnenud uuring, mis viidi läbi HKT Paldiski ja Keila kodude klientide lähedaste ja eestkostjate seas, näitas, et paljud klientide lähedased oleksid valmis erihooldekodu tegevustes kaasa lööma ning aitama psüühikahäirega inimestel ühiskonda integreeruda, ent puudub kindel plaan ja eestvedaja. Uuringust selgus, et kõige paremini aitaks klientide lähedasi ja eestkostjaid erihooldekodu tegemistega ühendada võrgustik, kuhu kuuluksid ja kus aktiivselt osaleksid kõik osapooled. Omavahel suheldaks peamiselt internetis (e-mailid, sotsiaalmeedia), nii et kõik, kes võrgustikku kuuluvad, saavad olla pidevalt kursis erihooldekodus toimuvaga, sealsete plaanide ja abivajadusega. Lisaks võimaldab selline suhtluskanal pakkuda võrgustikuliikmetele vastastikust toetust ning teadiste jagamist.
Samas selgus uuringust, et võrgustiku toimimise eest peab hea seisma ja selle elus hoidmise eest vastutama AS Hoolekandeteenused, kuna ühelegi eraisikule, ükskõik kui õhinapõhisele, sellist koormust ja vastutust panna ei saa. Samuti ei jõuaks võrgustiku elus hoidmisega tegeleda kodude tegevusjuhendajad.
Hea tava kokkulepe
Pilootprojekt „Eestkostjate Hea Tava“ viiakse läbi Paldiski ja Keila kodudes. Selleks sõlmivad omavahel hea tava kokkuleppe nende kodude klientide eestkostjad ja lähedased ning AS Hoolekandeteenused. Projekt toetab kliente ja nende esindajaid, samuti vähendab see erihooldekodu töötajate koormust ja pingeid. Pideva infovahetuse käigus hakkavad eestkostjad mõistma paremini nii oma kliendi vajadusi kui ka iseenda rolli ja võimalusi eestkostjana kliendi heaolu tõstmisel, vähenevad kogukondade vahelised väärarusaamad. Võrgustiku toimimismudel on lihtsalt laiendatav ka teistele AS-i Hoolekandeteenused erihooldekodudele.
Merike Ramot, Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö magistrant
Projekt: Psüühilise erivajadusega inimeste tegus elu kogukonnas