Sajad erihoolekandetöötajad ja erivajadusega inimesed kogunesid meeleavaldusel
PRESSITEADE
03.09.2026
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
Sajad erihoolekandetöötajad ja erivajadusega inimesed kogunesid meeleavaldusel
Täna, 3. septembril kogunesid erihoolekandeteenuste pakkujad, erivajadusega inimesed ja nende lähedased Riigikogu ette, et juhtida tähelepanu valdkonna süvenevale rahastuskriisile.
Erihoolekande Pakkujate Liidu ning erihoolekande teenuseosutajate korraldatud rahumeelsele meeleavaldusele kogunes üle Eesti enam kui 300 inimest, et juhtida avalikkuse ja poliitikute tähelepanu erihoolekande süvenevale alarahastusele ning selle mõjule teenuseid vajavatele inimestele, nende peredele ja valdkonna töötajatele. Valdkonna esindajate ja poliitikute sõnavõttude järgselt liiguti ühiselt pikas rongkäigus Rüütelkonna maja ette, kus sotsiaalminister Karmen Jollerile anti Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu (EPL) ja erivajadusega inimeste poolt üle sümboolne arve.
„Tänane meeleavaldus näitas seda, et me seisame kõik ühe ja õige asja eest. Väga oluline on ka see valitsuse liikmete tehtud avaldus, et nad toetavad meid selles, sest mõistavad, et erihoolekanne on olnud aastaid alarahastatud,“ sõnas Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu juhatuse liige Triinu Õispuu. „Ma arvan, et tänane päev on ajalooline ja kui siit tuleb rahastuse sisu juurde, siis oleme olulise teenusega jälle mäel.“
„Raha juurdesaamine on oluline, sest meil ei ole piisavalt tööjõudu. Tegevusjuhendajate töö on alarahastatud ja kui ei ole piisavalt tööjõudu, siis ei saa me osutada kvaliteetset teenust. Täna oleme läinud seda teed, et psüühilise erivajadusega inimesed saaksid elada kogukonnas täiesti tavalist elu, mida toetavad tegevusjuhendajad. Kui meil ei ole tegevusjuhendajaid, siis toetust vajavad inimesed jäävad kodudesse ja hooldekodudesse lihtsalt hoiule ja keegi nendega tegelikult edasi ei tegele. Meie jaoks on oluline, et kõik inimesed siin ilmas on võrdsed, et nad saaksid võrdselt koheldud ja võrdselt teenuseid. Selleks on neil tuge ja abi vaja, sest nad päris ise ei saa sellega hakkama,“ ütles EPLi juhatuse liige Liina Lanno. „Täna on erihoolekandeteenus alarahastatud, tegelikest kuludest katab rahastus ainult 60% ja see näitabki, et kõik valdkonna inimesed töötavad oma võimete viimasel piiril, kus nad peavad toime tulema madala töötasuga.“
Peaaegu täisealise erivajadusega poja ema Silja Tee sõnul on meeleavaldus oluline, et erihoolekande teema tuleks rohkem pildile. „Paljud ei teagi, milliseid kannatusi elavad läbi inimesed, kes selle teemaga kokku puutuvad, kes on omastehooldajad või kelle laps on teenusel, mis talle sisuliselt ei sobi. Selleks, et asjad muutuksid riigis, tuleb pildil olla ja teemadest rääkida,“ ütles Tee.
Erihoolekanne vajab otsustajate tähelepanu ja jätkusuutlikku rahastust ning teenusepakkujate ootus on, et Vabariigi Valitsus ja Riigikogu seavad erihoolekande jätkusuutliku rahastamise 2027. aasta riigieelarve ja järgmiste aastate riigieelarvestrateegia üheks prioriteediks ning tagavad selleks Sotsiaalministeeriumi esitatud rahastustaotluse rahuldamise.
Kontakt meediale
Triinu Õispuu
Juhatuse liige
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
Tel: 51975715
e-post:
