Sotsiaalmeedia rünnakud venelaste vastu on võltsitud, et meid hirmutada
Samal ajal kui Ukraina rahvas seisab silmitsi Putini tankidega, on Eestisse jõudnud valeinfo tankid. Nende eesmärk on ajada tülli siin elavad eestlased, venelased ning ukrainlased, et me ei tahaks enam Ukraina inimesi aidata. Nagu Ukraina rahvas seisab enda riigi eest, peame meie õppima, kuidas internetis paukuvaid kahureid ohutuks teha.
Praegu saame uskuda ainult neid vahejuhtumeid, mida oleme oma silmaga näinud, mitte sotsiaalmeedia postitusi. Videot saab võltsida, pilte saab arvutis luua, jutte suudab välja mõelda igaüks. Oleme hetkel kõik ärevad ja see on hea pinnas valede levitamiseks.
Kuidas ära tunda valeinfot, mille eesmärk on viha tekitada?
- Räägitakse kuriteost või ülekohtust – eaka peksmine, noore inimese vägistamine, inimese süütamine jne. Ka igapäevased asjad, keegi nõuab, et poes räägiks poemüüja ukraina keeles, nõutakse tasuta kaupa või muud sellist. Valeinfo eesmärk on see, et inimene vihastaks teise rahvuse peale ja seda viha jagaks.
- Raskem on ära tunda viha õhutamist, mis kasutab osalist tõde. Näiteks näitab postitus ilusat hotelli sõnumiga, et kas teie ei tahaks seal tasuta peatuda, ukrainlased ju saavad. Hoiame meeles, et keegi ei taha sõja tõttu seal olla, igaüks tahaks enda kodus elada.
- Ma ei suuda kõiki viha levitamise viise kirjeldada, aga kui tunned, et postitus tekitab viha teise rahvuse vastu, on see selge märk, et Sina oled infosõja märklaud.
Mida selliste postitustega teha?
- Ära jaga, isegi kui see tundub tõene. Nagu päris sõjas, on vastane valetamises nutikas. Ole nutikam, ära lase end üle mängida.
- Räägi enda sõpradele valeinfo rünnakust, et neid ära ei kasutataks.
- Raporteeri postitust sotsiaalmeedia platvormile ja enda piirkonna veebipolitsenikule.
Kas me saame seda infosõda võita?
Jah, saame küll. Levita ise lugusid sellest, kuidas headus ei tunne keelt – räägi, kuidas vene keelt kõnelevad inimesed aitavad Ukrainast tulnud põgenikke, võib-olla tulevikus aitavad siin elavad Ukraina inimesed ka Venemaalt tulnud põgenikke. Räägi infosõjast oma lapse klassis, naerata kassasabas seisvale teisest rahvusest inimesele. Selgita eakamatele sugulastele, kuidas infot saab võltsida.
Kordan veelkord – usu ainult juhtumeid, mida näed oma silmaga. Kui näed kuritegu, teata sellest kohe 112. Kui näed vihast postitust, raporteeri ja kustuta. Kui kahtled, vaata politsei FB lehte või ERR kanaleid.
Katrin Pärgmäe
Avalike suhete juht
AS Hoolekandeteenused
+372 56 623 823