Tartu üksused valmistavad Nutijuhendajat
Meie ettevõtte üheks väärtuseks on leidlikkus. See tähendab, et ideid, mis erinevad tavapärasest ja pakuvad uudseid lahendusi, hinnatakse. Inimestele, kes selliste ideedega lagedale tulevad, antakse võimalus neid ellu viia.Tegelikult meil suisa suunatakse inimesi uutmoodi lahendusi otsima – selleks on meil juba hea hulk aastaid toimumas innovatsioonikonkurss Leidlik Lahendus. Kõik, kel häid ideid, võivad osaleda. Ideede eesmärk on muuta meie klientide elu paremaks ja õnnelikumaks.
Kui tavaliselt on ideemeeskonda kuulunud töötajad, siis tänavu astusid Tartu üksused sammu edasi ning kaasasid ideeprojekti ka linna teenuseüksuste elanikud. Idee, millega tartlased innovatsioonikonkursil osalevad, on Nutijuhendaja. Kuidas ideeprojekt valmis, sellest räägib Tartu üksuste klienditöö juht Liis Siilbek.
Kuidas kõik algas? Üks hea idee viis järgmiseni
“Kõik sai alguse ühest ettevõtte juhtide koosolekust, kus tehti ajurünnakut, mis suunas võiksid tänavuse innovatsioonikonkursi ideed liikuda. Meie piirkonnajuht Imbi Rego käis seal välja nutitegevusjuhendaja idee. Kui meie tegevusjuhendaja Elen sellest teada sai, ütles ta kohe, et teab ühest üksusest kahte elanikku, kes sooviksid väga alustada foto- ja lauluringide vedamisega. Mulle tuli pähe mõte, et juhendamist saab teha ju ka Skype teel! Nii sündiski idee panna kokku nutitegevusjuhendaja, kelle/mille ülesandeks oleks nii elanike kui ka tegevusjuhendajate juhendamine.
Et idee korralikult läbi mõelda ja konkursikõlbulikuks vormistada, kutsusime kokku Tartu üksuste koosoleku. Sellel oli võimalik osaleda kas kohale tulles või eelnevalt oma mõtted kirja pannes. Kohale tuli inimesi kolmest üksusest, ülejäänud kahest olid mõtted teele saadetud kirja teel. Et meie ideelahendust hakkavad kasutama nii tegevusjuhendajad kui elanikud, oli ainult loogilline kaasata meeskonda mõlema sihtgrupi esindajaid.
Nutijuhendaja tegevuspõld on väga lai
Koosolekul mõtlesime läbi, millised võiksid olla nutijuhendamise kasutusvaldkonnad. Saime kirja, et nutijuhendajast oleks abi: poes (abi raha lugemisel, hindade selekteerimisel läbi Skype’i), koristamisel (töövahendite kasutamise ettenäitamine), toidu valmistamisel (abi koguste väljaarvutamisel, juhendamine toiduvalmistamise protsessides), suhtlemine lähedaste või tegevusjuhendajaga (saab inimesega otsesema kontakti kui telefoni teel, näeb ka näoilmeid), erivajadusega inimeste juhendamine nende endi huviringis (saab osaleda virtuaalselt, kaasata teisi läbi Skype’i), tööle, arstile ja mujale juhendamine (Skype’i teel saab inimene näidata, kus ta asub, ja tegevusjuhendaja teda suunata, kuhu minna), hädaolukorras juhendamine (saab näidata pilti reaalsest olukorrast).
Kohapeal tegime praktiliselt läbi, kuidas saaks kaugjuhendamise teel makarone kaaluda. Juhendamine käis läbi nutitelefoni. Proovimise käigus saime näiteks kohe aru, et sülearvutiga on numbrite näitamine raskem kui nutitelefoni või -tahvliga.
Kokkutulnud seltskond oli igatahes väga vaimustuses – oldi õpihimulised ja põnevil. Igaüks lõi kaasa ja pakkkus välja oma oskusi: Aivar tegi ettepanekuid, kuidas protsessi edaspidi juhendada; Argo, kellel on tehnikataipu, oli valmis avaldama oma mõtteid Skype ja nutiseadmete kohta.
Täna oleme Tartu üksustes öelnud – kõik, kellel on soov õppida ja oma nutiseadmeid uuel moel kasutada, on oodatud projektis kaasa lööma! Sest kui pole aimu, mis saama hakkab, on raske öelda, kas see meeldib või mitte – enne tuleb ise proovida!”