Toetame Baltic Pride’i!
Täna algab Tallinnas Baltic Pride, mis toetab LGBT+ inimeste heaolu. Ekspressi ja Eesti Päevalehe esikaaned ilmuvad vähemuste toetuseks vikerkaarevärviliselt, sõnumiga „Üks kõigi ja kõik võrdsuse eest!“. Koos Telia, Swedbanki, Sotsiaalministeeriumi ja teiste suurte ettevõtetega on seal ka meie ettevõtte logo.
Miks Hoolekandeteenused?
Võib tekkida küsimus, miks meie ettevõte peaks toetama LGBT+ kogukonda, kui tegeleme hoopis erivajadusega inimestega?
Meie tööpere esimene väärtus on lugupidamine ja see ei saa olla valikuline, et pean lugu vaid nendest vähemustest, kelle heaks töötan või inimestest, kes on minu moodi.
Meie tööpere mäletab väga hästi, kuidas vähemusi minevikus koheldi. Teame, kui raske oli meie elanikel kogukonda minna, sest neid oli aastaid tõrjutud. Nüüd on meie elanikud kogukonnas ja näeme, kui palju see on nende elusid muutnud, kui suur väärtus on olla kogukonnas oodatud ning mitte kiusatud.
Meil on kogemus ka sõdade ja terrorismi eest pagevate inimestega, kellele pakume varjupaika. Ka nende Eestist välja ajamiseks olid kampaaniad, ning neid käidi Vao Keskuse juures rongkäiguga kiusamas. Nüüd elavad paljud neist täpselt samasugust elu nagu meie – käivad tööl, tegelevad hobidega ning saadavad lapsi kooli.
Sarnaselt meie elanikele olid ka seksuaalvähemused kunagi avalikkuse silme alt ära peidetud. Perekonnad armastasid ka tol ajal enda „normist erinevaid“ lähedasi, kuid suhted läksid sassi, sest oli palju valehäbi ja abi ei olnud küsida kelleltki.
Seepärast on väga oluline toetada vähemuses olevate ja selle tõttu tõrjutud inimeste gruppe, et neil oleks meie kõigiga samaväärsed õigused ja võimalused.
Oma kogemusest saame öelda, et tegelikult võtavad kogukonnad kõik erilised inimesed omaks, kuid kogukondi on vaja järele aidata ja pisut nügida avatuse ning sõbralikkuse poole.
Milleks rongkäigud?
On küsitud, et vähemused võiksid ju lihtsalt enda elu elada, milleks need rongkäigud ja enesenäitamine? Lihtsalt öeldes, kui vähemused saaksid elada lihtsalt oma elu ning neil oleks samasugused õigused nagu teistel, siis nad ei peakski rongkäiguga sellele tähelepanu tõmbama.
Need pole ka ajaloo esimesed rongkäigud.
Suur osa meie tööperest on naised ja mitte kaua aega tagasi olime meiegi mõnes eluvaldkonnas tõrjutud sotsiaalne vähemusgrupp. Saime rahvusvahelise õiguse valimas käia alles 1948. aastal, kuigi hetkel tundub see loomulik, et iga täiskasvanu saab valida. Naine kuulus varem mehele, kes tegi tema eest tähtsaid otsuseid.
Õigus valida ja otsustada ei muutunud niisama, meeste heast südamest. Selle õiguse võitlesid naised välja meeleavalduste ja protestidega. Ka tol ajal öeldi, et naised võiksid tegeleda kodu ja perega ning ei peaks tänavatel marssima. Räägiti õudusjutte, mis maailmast saab, kui naised saavad valida ja hakkavad tööl käima.
Täna me teame, et naiste valimisõigus ei põhjusta õuduseid, vaid on normaalne osa elust. Kõigil vähemustel peaks olema õigus olla osa kogukonnast ja selleks tuleb nende õigustest rääkida.
Soovin, et iga inimene ise ja iga vähemusgrupp saaks elada nii, et teda ei kiusata. Meie väärtus on lugupidamine ja näitame seda kõigi vastu – erivajadusega inimesed, seksuaalvähemused, põgenikud, meist erineva rahvuse või nahavärviga inimesed jne.
Tahame ettevõttena näidata, et toetame kõiki neid inimesi, kes on siia ilma sündinud erilisematena ühiskonna peavoolust ja nende õigus tavalisele tegusale elule ei mõjuta kuidagi teiste inimeste heaolu.
Liina Lanno
juhatuse esimees
