HKT aruanne: erivajadusega inimeste elutingimuste parandamisse on vaja rohkem panustada
AS Hoolekandeteenused 2019. aasta majandusaasta aruanne näitab, et psüühilise erivajadusega inimestele inimväärse ja tegusa elu pakkumiseks on lähiaastatel vaja suuremat riigi toetust, kaasaegseid kodusid saab luua tänu Euroopa Liidu toetusele.
AS Hoolekandeteenused finantsdirektor Piret Lemsalu sõnul on näha, et erivajadusega inimestele heade elamistingimuste ja tegusa elu pakkumiseks peab riigi rahastus pidevalt tõusma. „Kogu meie tegevus on suunatud sellele, et psüühilise erivajadusega inimeste elu parandada. Selle nimel töötab ettevõttes 800 töötajat, kelle keskmine palk on 72% riigi keskmisest palgast. Teenitud tulust kõige suurem osa lähebki töötajate palkadeks. Oleme saanud viimasel aastal 5% palka tõsta ning inimesi juurde võtta, et töötajate koormus oleks mõistlikum, kuid see ei ole kaugeltki piisav. “
AS Hoolekandeteenused tulud ja kulud on olid eelmisel aastal tasakaalus, tegevuskasum oli 518 eurot. Eelmisel aastal tuli 97% ettevõtte tulust kahest allikast – riigi rahastusest tasutakse töötajate palgad ja töövahendid, psüühilise erivajadusega inimesed ise katavad toidu ja majutuse kulud.
„Riik on kehtestanud nõuded, mida tuleks psüühilise erivajadusega inimesele pakkuda, paraku ei ole rahastus selleks piisav. Selleks, et erivajadusega inimesi paremini aidata, oleks lihtsalt vaja rohkem personali. Selleks on kaks võimalust, kas tõsta klientide omaosalust või tõuseb riigi rahastus. Psüühilise erivajadustega inimesed on ühiskonna vaeseim osa, nende peamine sissetulek on pension. Oleks õiglane, et me ei küsi klientidelt rohkem raha, vaid tõuseb riigi rahastus,“ lisas Lemsalu.
Uued kodud tänu Euroopa toele
Eelmisel aastal oli seoses Euroopa Liidu toetuse saamisega ettevõtte raamatupidamislik kahjum 2,3 miljonit. „Kui uus kodu saab valmis, kajastub sel aastal saadud EL toetus raamatupidamises kasumina, järgnevatel aastatel arvestatakse seda amortisatsiooni ehk kahjumina,“ selgitas Lemsalu.
Järgmisel kolmel aastal on vaja pingutada, et suurtes erihooldekodudes elavad inimesed saaksid elamisväärsed tingimused. „Meil on kokku 1800 klienti, nendest ligi 1200 on juba saanud kaasaegsed elamistingimused kogukondades. Nii suurt projekti ei suudaks väike Eesti endale niipea lubada. Selles osas on EL toetused väga tähtsad ja peame sinna ka ise panustama. Kuna ehitushinnad on võrreldes projekti algusega kasvanud investeerime ise lisaks, et kõik tehtud saaks,“ rääkis Lemsalu.
Enda kogemusest räägib Mart*, kes kolis suurest Sõmera erihooldekodust Pärnusse, nelja korteriga majja: “Mulle väga meeldib. Käin tööpäeviti bussiga tööl, mul on väga vedanud selle töökohaga. Tore kollektiiv, lihtne töö ja mulle meeldib puiduga tegeleda, rohkem kui metalliga. Sõmeral oli rohkem inimesi ja see mulle vahest ei meeldinud. Siin saab rohkem iseseisvam olla, löön ikka söögitegemisel kaasa. Alati ei mahu me kõik pliidi taha, aga ma aitan ikka, nii palju kui oskan.”
Sotsiaalministri kinnitatud 2019 majandusaasta aruandega saab tutvuda siin.
* kliendi nimi muudetud.