Õiguskantsler andis Narva rahvaküsitlusele hinnangu
Narva linnavalitsus korraldas 17.02 – 2.03 küsitluse, millega uuris, kas Narva elanikud lubavad psüühilise erivajadusega inimeste elamist Narva linnas. Meie leidsime, et selline sõnastus on diskrimineeriv kõikide Narvas elavate erivajadusega inimeste suhtes. Õiguskantsler Ülle Madise toetab saadetud vastuses meie seisukohta ja leiab, et Narva küsitluse sõnastus on põhiseadusega vastuolus.
18. veebruaril kirjutas AS Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarjo Mändmaa pöördumises, et tegu on erivajadusega inimesi diskrimineeriva küsitlusega. „Eesti põhiseadus ütleb, et kedagi ei tohi diskrimineerida tema erivajaduse tõttu. Tegime täna selle kohta avalduse nii õiguskantslerile kui soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule.“
19. veebruaril vastas Narva linnapea ametliku kirjaga, milles tõi välja, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 1 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.
21. veebruari vastuskirjas kinnitas Maarjo Mändmaa, et me ei sea kahtluse alla kohaliku omavalitsuse õigust küsitlusi korraldada. “Toetame väga inimeste kaasamist, kuid esitatavad küsimused peavad olema kooskõlas heade tavade ja õigusruumiga ning metoodiliselt asjakohased.”
Õiguskantsleri seisukoht
6. märtsil saatis Õiguskantsler Ülle Madise vastuse AS Hoolekandeteenused pöördumisele, milles seisab:
“Kui Narva Linnavalitsus soovis välja selgitada, millised on elanike hirmud seoses psüühilise erivajadusega inimeste koduga, olnuks kohane korraldada näiteks sotsioloogiline uuring ja selle tulemuste alusel otsustada, kuidas hajutada linlaste asjatuid hirme ning kaitsta haavatavate inimeste turvalisust. Linnavalitsuse korraldatud elanike küsitlus seda eesmärki ei täida.”
Samuti leiab õiguskantsler, et elanike küsitlus ei ole küsimuse ebaõnnestunud sõnastuse tõttu ka põhiseaduspärane. “Sellises sõnastuses küsitlus võib võimendada eelarvamusi ja hirme ning suunata inimesi arvama, et psüühilise erivajadusega kaaslinlased peaks elama teistest eemal ka siis, kui nad käivad tööl ja nende vabaduse piiramiseks pole põhiseaduslikku alust, kuivõrd nad pole endale ega teistele ohtlikud. Sellest vaatenurgast analüüsides läheb küsimuse sõnastus vastuollu ka erivajadustega inimeste teistest inimestest halvemini kohtlemise keeluga (PS § 12). “
Võrdõiguslikkuse voliniku seisukoht
Ka võrdõigusvoliniku Liisa Pakosta hinnangul pole Narvas tehtav küsitlus kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.
“Me ei küsi ju seda, et kas te oleksite nõus näiteks sellega, et siin on venelaste kodu või kas te oleksite nõus sellega, et siin on vanemate kui 45-aastaste kodu. Selliseid eristavaid küsimusi, kus ühel pool on suur enamus, kelle justkui nagu oleks õigus otsustada selle vähemuse üle, et kus nende kodu tohib olla, see on selgelt võrdse kohtlemise põhimõtte ja Eesti põhiseaduse vaimu eiramine,” selgitas Pakosta.